Seli peab olümpiakomitee juhi kohast loobuma

Eilne rahvusvaheline korruptsioonivastane päev tõi märgilise otsuse kohtuasjas, mis oli õieti juba enne algust avalikkuse suure tähelepanu all. Harju maakohus mõistis Eesti Olümpiakomitee presidendi ja Tallinna Sadama nõukogu liikme, pikaaegse reformierakondlase Neinar Seli süüdi toimingupiirangu rikkumises. Seli korruptsioonikuritegu seisnes selles, et 2013. aasta sügisel hääletas ta riigifirma nõukogu esimehena 250 000 euro eraldamise poolt olümpiakomiteele, mida ta samal ajal samuti ­juhtis.

Äripäeva arvates pole Neinar Selil tarvidust pikalt järele mõelda, kas taandada ennast nüüd olümpiakomitee juhi kohalt. Tõsi küll, alles esimeses astmes, aga siiski korruptsioonis süüdi mõistetuna tuleb tal kõigist avalikest ametitest lahkuda. Eeskätt Eesti olulisima spordiorganisatsiooni juhtimisest.

Ükski ühiskondlik amet ei ole see, millest peab hammastega kinni hoidma, kinnitas ka Seli ise pärast kohtistungit, vastates küsimusele oma võimaliku tagasiastumise kohta. Andes siiski teada, et plaanib kohtuotsuse edasi kaevata. Päeva jooksul teatas ta küll Tallinna Sadama nõukogu liikme kohast loobumisest, aga põhiküsimus on ikkagi EOK juhi tool.

Ühtegi positiivset külge ei paista selles, kui korruptsioonis süüdi mõistetud inimene on Eesti spordi jaoks kõige olulisema organisatsiooni eesotsas. See, et mõnigi rahvusvaheline spordiliit või selle juhid on samuti korruptsiooniskandaalidesse sattununa jätkanud, ei kannata võrdlust ja pole argument.

Suur mainekahju. Selmet pugeda võimalike vabanduste taha, võiks Seli juhinduda ausa spordi põhimõtetest. On elementaarne, et kui sind kahtlustatakse dopingus, siis sa ajutiselt ei võistle. Isegi siis, kui püüad iga hinna eest oma süütust tõestada. Seli jätkates saab tema enda mainele lisaks üha enam kahju ka Eesti spordi ja selle juhtimise maine tervikuna. “Eesti sport väärib paremat kohtlemist,” sobib siinkohal osundada taas Seli ennast. Õigupoolest oleks ta pidanud olümpiajuhi kohalt juba ammu tagasi astuma, aga nüüd seda enam.

Samuti on Selil võimalik olümpiakomitee juhina mõjutada ka edasise kohtutee kulgu. Juba senine kohtupidamine muutus kohati farsiks, sest täisjõus inimeste mälu hakkas ühtäkki kummalisi vingerpusse mängima, kui 250 000 euro suuruse (tegu on päris suure rahaga) toetuse üle hääletamine kõne alla võeti. Kui Seli jääb otsustaja positsioonile edasi, võib mõnigi mälu veelgi enam tuhmuda.

Veel üks oluline nüanss. Inimlikult on mõistetav, et keegi ei soovi kohtus süüdi jääda. Lisaks hämamisele on aga Seli püüdnud endale soodsat kohtuotsust saavutada ka ajakirjandust rünnates. Muu hulgas survestas ta mäletatavasti advokaadi abiga ajakirjandus­väljaandeid tõde ümber lükkama. Ehk siis avaldama, et Seli ei osalenudki hääletamisel, ehkki ta tegelikult osales. Isegi kui kogu see hääletamise protseduur nägigi välja mõnevõrra kummaline, siis hääletamise fakt kui selline jääb faktiks. Hiljem võttis Seli oma hääle tagasi, aga tagasi saab teadupärast võtta vaid antud häält. Kindlasti oli seegi üks põhjus, miks Neinar Seli lisaks eile ühtlasi ka tänavuse pressivaenlase tiitli pälvis.

Kuna Neinar Selil võib nappida soovi ise tagasi astuda, siis peaks Eesti Olümpiakomitee oma selgroogu näitama ja kinnitama selgelt, et valemängurid ei ole spordis sallitud. Ka sel juhul, kui nad ei ole otseselt võistlusrajal, vaid juhitoolis.